Muhu rahvariided
kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas.
Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola
ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks
põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud.
Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood.
XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja.
XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood
- varrukateta liistik.
XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete
kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu
uuendused. Valdavaks sai linnamood.
Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis
annaabi.ee 
