SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
Kõrbes, kus vesi on harulduseks, puhastavad inimesed veel tänapäevalgi kuuma liiva.
(Spauszus, 1975)
Õli ja rasv ning peamiselt kaaliumkarbonaadist koosnev puutuhk on aga teatavasti
lähtematerjalid seebikeetmisel. Jäi teha veel ainult üks samm- segada rasv puutuhaga ja
keeta segu kuni reaktsiooni toimumiseni. Täpselt ei teata, kes seda esimesena tegi, aga
varasemad teated seebi kasutamisest pärinevad Galliast rooma kirjanikult Pliniuselt, kes
elas 1. sajandil. Sealt hakati seepi laiali vedama üle terve Euroopa. Pikk ja raske
teekond muutis seebi kalliks, sellepärast hakkasid ka teised rahvad seebikeetmise oskust
omandama. (Spauszus, 1975)
Kuigi seepi tunti, möödus veel palju sajandeid, enne kui seda hakati tööstuslikult
suuremal hulgal valmistama. Tööstuslik seebikeetmine algas Saksamaal ja Prantsusmaal
9. sajandil. Hiljem sai tuntuks inglise seep ja 1400. aasta paiku võitis erakordse
annaabi.ee 
