Arseen
suurem ja põhjustab mitmesuguseid haigusi, näiteks nahahaigusi ja vähktõvevorme.
ARSEEN ELUSORGANISMIDES
Ka inimorganismis leidub arseeni. Seda on vaid 0,015 g ja seegi jaotub ebaühtlaselt. Ka
võivad arseeniühendid sattuda organismi tolmu või auru sissehingamisel või ka harvemini
allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas,
neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab
seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga.
Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub
seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid.
Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust
esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades.