korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2. Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine
pronkse legeeritakse raua,nikli,titaani,tsingi ja fosforiga.Mangaan suurendab korrosiooni kindlust , nickel plastsuse, raud tugevuse. Alumiiniumpronksid- sisaldavad 4-11% alumiiniumi nad on korrosioonikindlad ning heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega, neid saab hästi survetöödelda. Mangaanpronksid- on võrdlemisi halvad mehaanilised omadused, kuid nad on korrosioonikindlad ja plastsed. Nende mehaanilised om säilivad ka kõrgel temp. Pliipronksid- nende eripäraks on heade antifriktsioonomadused ja soojusjuhtivus. Berülliumpronksid-on pärast termotöötlemist head mehaanilised omadused Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad, korrosioonikindlamad ja paremini töödeldavad (valatavad , surve ja lõiketöödel). Saamine:
Survetöödeldavates tardlahustes on Sn-sisaldus kuni 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Kasutatakse vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Tinapronksid vajavad enne valamist desoksüdeerimist, milleks kasutatakse fosforit (selliseid tinapronkse nimetatakse fosforpronksideks). Kahefaasilisi tinapronkse kasutatakse laagrimaterjalina, sest need on vastupidav löökidele, kulumiskindel ja tugev. Pliipronksid - laagrimaterjalid. Alumiiniumpronksid - sarnased tinapronksidele. Hästi külmsurvetöödeldavad. Laeva sõukruvide, klappide, pumpade jms merelistes tingimustes töötavate seadmete valmistamiseks. Ränipronksid - enamasti umbes 3%Si, homogeenne ühefaasiline struktuur. Hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt Berülliumpronksid - Be-sisaldus kuni 2,7% - suurima tugevusega vasesulamid. Termotöödeldavad nagu Al-Cu sulamid, saavutatakse tugevus kuni 1400 MPa
Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st.takistus 4 korda suurem vase omast). Pronksid on mitmesuguste metallide sulamid vasega (välja arvatud tsink ja nikkel). Pronkse nimetatakse tähtsaima lisaelemendi (peale vase) järgi (tsinkpronksid, alumiiniumpronksid, pliipronksid, berülliumpronksid, mangaanpronksid jne.) näiteks. Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad 2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid elemente. Kasutatakse peamiselt valamiseks (kuni 8% tinasisalduse korral ka survetöötlemiseks)
karbonaadid), mis teeb ka korrosioonikindlaks. Tehakse vee-ja gaasitorustiku detaile, liuglaagrite materjale. Alumiiniumpronks(kuni10%Al) odav, heade meh. Omadustega, pärast karastamist ja vanandamist, saab nii deformeerida kui ka valada. Berülliumpronksid(2- 3%Be)- pärast karastamist plastsed, kergesti töödeldavad, pärast noolutamist suureneb kõvadus, tugevus, elastsus. Hea vedrude ja membraanide valmistamiseks. Ränipronks(5% Si)- lisaks väga elastne, vedrude valmistamiseks. Pliipronksid(kuni 30%Pb) üks väheseid on Pb, mis vases ei lahustu, seepärast isel. Babiidi struktuur ning head liugelaagrite materjalid, ei kuumene ka üle, sest suure soojusjuhtivusega. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad
annaabi.ee 
