Eesti 19. sajandil
kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud.
Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku
pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul
tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj
lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda
kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid
vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka
mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski
klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse,
Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks
10.Vaimuelu sajandivahetusel.
-Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles.
Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli
rahvaloendus, kus selgus et eesti haridustase on kõrgem kui teistes vene
annaabi.ee 
