Ta maalis kirgastes toonides ja võikaid maske. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistva Viini juugendi esindaja. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid. Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist.
Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse. Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis ,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes, milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said
annaabi.ee 
