Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu.
Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed.
Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig.
1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks
Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast).
Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama:
· Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole).
· Webber
· Spohr
Erard, Pleyel saalid, klaverid.
Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri.
Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia.
19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka
muusikalise maitse mõjutaja ja määraja.
Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari
tundmaõppimine raadioid ju polnud).
19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist.
Olulisemad konservatooriumid: