"plevkivitstuse" - 1 õppematerjal

Eesti Vabariik aastail 1920-1933

tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u 35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati