Pruunikas vedelik viitab pikema ajalisele vere olemasolule pleuraõõnes. Hemorraagilist efusiooni tuleb eristada protseduuri käigus veresoonte vigastamise tagajärjel tekkinud veritsusest. Hemorraagilise pleuravedeliku korral tuleb määrata ka hemoglobiin ja hematokritt pleuravedelikust. Kui pleuravedeliku hematokritt ületab pool perifeerse vere hematokriti väärtusest, siis on tegemist hemotooraksiga.2 Võimalikud põhjused, miks esineb veri pleuravedelikus, on kopsude või pleura pahaloomuline kasvaja, rindkere-trauma, kopsuemboolia. Mäda leid pleuravedelikus esineb pleuraempüeemi korral ning anaeroobse infeketsiooni puhul on vedelik ka roiskuva lõhnaga. Eksudaat võib olla hägune ja tihe mikroorganismide või leukotsüütide esinemisel vedelikus. Piimjas, piimvalge või piimjalt häguse vedeliku esinemine viitab lümfisüsteemi osalusele efusiooni tekkes. Külotooraksi põhjuseks võib olla
marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud: vP <2,4mmol/L aP<1,6mmol/L Vastsündinud: vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L Väärtused üle 3,5mmol/L viitavad