Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
255
Astmast või KOK-ist tingitud hingamishäireid ravitakse 2–3 annuse inhalatiivselt manustatava
beeta-adrenomimeetikumiga (salbutamool), glükokordikosteroidiga (60–80mg predisolooni),
seejärel võib nende patsientide puhul, kellel ei ole tahhükardiat, kaaluda 3–5 mg/kg aminofülliini
andmist.
Kui düspnoe on tekkinud pneumotooraksi tagajärjel, siis on oht, et kunstliku hingamise tegemisel
tekib pingeline õhkrind, mis tuleb vabastada pleurapunktsiooni abil.
Psühhogeenset hüperventilatsioonisüsteemi võib kahtlustada muidugi alles siis, kui muud
hingamist häirivad meditsiinilised põhjused on välistatud.
NB! Patsiendid, kes suudavad oma hingamishäiret pikalt kirjeldada, saavad alati piisavalt õhku!
Taolise psüühilise probleemi ravi seisneb selles, et patsiendile luuakse rahustav keskkond ning
selgitatakse rahulikult, et ärritus, hüperventilatsioon ning hetkelised kaebused on kõik omavahel
põhjuslikult seotud