Eesti kllaltki rikka arhitektuuri-prandi hulgast moodustavad vahest kige hinnalisema osa keskaegsed ehitismlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkige ehitusskulptuuri prast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav
Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt. Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks-
mratud silitada signaali tulekahju. Prast pleb tuli vlja, laev mdub saare, kuid ei peatu nagu ta on ninud midagi valesti. Vihane see, Ralph leiab loobudes oma positsiooni, kuid on veendunud, mitte selleks Notsu. Kuigi Jack skeemide vastu Ralph, kaksikud Sam ja Eric, nd mratud hooldus signaal tuli, vaata laip hvituslendur pimedas. Ekslikku laip jaoks metsaline, need jooksevad klastri varjupaikade et Ralph ja Simon on pstitatud ja hoiatada teisi. See ootamatu kohtumine neb pinged Jack ja Ralph pletatud uuesti. Varsti prast seda, Jack otsustab viia pool teisel pool saart, kus kivihunniku moodustab kus ta vidab elajas elab. Ainult Ralph ja Jacki toetaja Roger nus minema, Ralph prdub tagasi vahetult enne teisi kaks poissi. Kui nad saabuvad varjupaiku, Jack kutsub kokkupanek ja pab omakorda teised vastu Ralph, paludes neil krvaldada teda kohalt. Vastuvtu vhe toetust, Jack, Roger, ja teine ??poiss varjupaigast lahkumist kujundada oma him. Him, kes saab vrbab
Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne