Hobused
Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu-
maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks,
nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene
tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised
varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi-
mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus
Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas
hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune.
Igal maal on oma hobusetõug Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja
Inglismaal sairi hobune. Oma tekkekohas on vastav hobusetõug kõige paremini kohastunud, neil
kõigil on kindel kasutusala