Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (ibid)
Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas
sündivad jumalad.
Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta
kasutab katoliiklikku vaadet, mille kohaselt ka juba Maarja sünd oli patuta. Samuti oli ta isaks
Jumal. Seega omandab Kristuse inimlik külg paratamatult üliinimliku mõõtme. Siin jõuab Jung
jällegi tagasi oma arhetüüpse ehk pleromaatilise kontseptsioonini, mille kohaselt on inimese
teadvustamatuses algusest peale olemas vaste Kristusele, mis ta ,,ära tunneb".
,,Kristus ei oleks oma järgijaile kunagi suutnud taolist muljet avaldada, kui ta poleks
väljendanud midagi, mis oli nende alateadvuses elav ja tegev. Kristlus poleks kunagi sellise
hämmastava kiirusega üle paganliku maailma levinud, kui tema ideed poleks leidnud vastavat
psüühilist valmidust neid vastu võtta. Seesama fakt annab võimaluse öelda, et kes iganes usub