Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis
mes
Perifeerse vere tüvirakkude mobiliseerimine
Tüvirakud mobiliseeritakse peale 3-4 induktsioonravi kuuri (kui M-valk <10 g/l
või kui on tegemist vähemalt stabiilse haigusega)
Vereloome tüvirakkude mobiliseerimiseks kasutatakse tsüklofosfamiidil 2-4 g/m2
või ifosfamiidil baseeruvaid (kombinatsioonis epirubitsiini ja deksametasooniga)
raviskeeme+G-CSF
Halb mobiliseerija: näidustatud Plerixafor
6.4.2. Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine
Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine müeloomi puhul on seotud suurte
riskidega, transplantatsioonist tulenev surevus ulatub 20-30%-ni
Vaatamata siirik müeloomi vastasele efektile on retsidiivide sagedus suur ulatudes
keskmiselt 7%-ni aastas
Konventsionaalset allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist tuleb kaaluda
noorematel patsientidel, kellel on perekonnast pärinev HLA poolest sobiv CMV