Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Honorius III nad Peetruse ja enese kaitse alla, et nad oma vabaduse osalisteks jääksid ja ainult
Kristusele kuuluksid, alludes Rooma kiriku sõnakuulmisele. Oleks ju väga ebaõiglane, kui
ristiusku pöördumise järel nende seisukord, milles nad uskmatuina olid, nüüd halveneks. Hono-
rius III teeb ülesandeks oma saadikule Liivimaal vastristituid Rooma kiriku erilise kaitse all
hoida ja kõigile, kes pöörduvad, täielikku vabadust (libertatem plenariam) lubada. Tuleb
vastuvaidlemata tagandada kõik foogtid, kes seda mööda ei toimeta ja vastristituid koormavad, ja
tuleb hoolitseda, et sääraseid vastristitute juurde enam ei seataks (Livonica 12). Juba enne (8. II.
1222) oli see paavst Seloonia piiskopile ja Väinasuu (Dünamünde) kloostri ülemale ning
vanemale kohuseks teinud sammusid astuda, et mõõgavendade julm omavoli, kes vastristituid
tülitavad, hirmutavad ja nende vara omale kisuvad, isegi kaelakohtuliku kohtumõistmise