Muusikaajalugu: Vana-Kreeka
aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat
meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi:
apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning
dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline.
Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on
forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema
käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed,
millest arenes
kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema
käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt
mehed.
Lüüra oli kergem ja väiksem pill, teme kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või
sarnanes sellega kujult, keeli toetavad harud meenutasid antiloobi sarvi.