Frontaal ehk otsmikusagar Parietaal ehk kiirusagar Oktsipitaal ehk kuklasagar Temporal ehk olmusagar Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihiline ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid). Teine on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. 4 Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust
4. Temporal ehk olmusagar Ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Peaaju koore ehitus Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihilne ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid)2. on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni
annaabi.ee 
