"plekkvann" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kanalisatsiooni ja veevärgi arenemisel hakkasid majaomanikud kuivkäimlat asendama vesiklosetiga (Mäsak 1982). Puhast vett võtmas käia tuli enamasti hoovist pesuköögist, kus asus ainus veekraan, või (eriti väiksemates linnades) ka salvkaevust. Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa. Isegi seal, kus veekraan oli juba koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga õue. Suurte korteritega esinduslikesse puitelamutesse, näiteks Tallinnas Kadriorus või Tartus Toometaguses linnaosas, hakati siiski juba 19. sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas korteris oli oma kemps. Vannitubasid ehitati algselt vaid parematesse ja jõukamate