Ohtu mõis
lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki,
on valgendatud, mistõttu oma heleduses vastanduvad
seinapinna põhiosa katvale söepuru ja helklevate
klaasikildudega segatud tumehallile pritskrohvile, mis annab
fassaadidele aktiivse, elava liigenduse. Esifassaadi nurkadel on
olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning
risaliidiviilu tipul metallist kraatervaas. Nii lohepeade kui vaasi
teostus lubab arvata Ohtus tegutsenud heatasemelist
plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid)
on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt
saamatu.
Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks
meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris.
Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt
laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle
teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik
koputi ja sarvenupp