.. Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid. Aga tegelt miks ei võiks olla see tõene? Iga inimese kohta on maailmas mitu siga ja mitu lehma ning see ongi juba natuke lähemal selle väite tõesusele. Just hiljaaegu tulin ma ühele mõttele... miks ei võiks olla ka majade katused globaalse soojenemise põhjusteks? Nimelt, üha enam pannakse majadele plekkkatuseid, millelt peegeldub väga palju valgust tagasi atmosfääri. Tänu sellele suureneb ka kasvuhoone efekt.Vanasti olid enamus majadel eterniitkatused, millelt ei peegeldunud eriti valgust tagasi. Enamus neeldus sinna. Keegi peaks hakkama seda uurima, kui palju see mõjutab globaalset soojenemist. Selle tagajärjed on väga jubedad. Kõige rohkem on muidugi kahju jääkarudest, kes elavad sõna otseses mõttes meie õlgadel. Jääkarud ei ela kindlal pinnasel, vaid jää peal. Mida rohkem
Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega. Pilet 11. Vask on plastne, pehme, suhteliselt väikse tihedusega (8,9), sulamistemperatuuriga 1083 kraadi. See on väga hea soojus-ja elektrijuhtivusega, 0,02 % alumiiniumit vähendab juhtivust 10% võrra, Sb ja As lubatud olla alla 0,002%-i. Valmistatakse vasest vee ja gaasi torusid, plekkkatuseid, kasutatakse raviasutustes ehituses. Vase korrosioonikindlus on palju suurem kui raual või terasel, kuid on kõrgema hinnaga. Suuremaid vaskesemeid on raske valada, sest sulas olekus voolab halvasti. Kasutatakse enamasti sulami kujul, sest nii kõvem ning tugevam. Messing on Cu-Zn(20-45%) sulam. 10-20% lise Zn sisaldusega on tombakid. Messingutele on iseloomulik helekollane värvus-seepärast nim. Valgevaseks. Messing on
Tegemist ei ole põhjusliku soese ahela katkestamisega looduliku faktori tõttu. Nt: Kui aga tugev tuuleiil tõstaks A pargitud auto õhku ja paiskaks vastu B autot, siis oleks tegemist põhjusliku seose ahela katkemisega loodusliku faktori tõttu. Nt: A maja katuselt tuleb sügistormis lahti plekitahvel, mis läheb lendu ja tabab jalakäija B-d. Kuivõrd sügistorm on ettenähtav ja plekkkatuseid tuleb nii ehitada, et sealt plekid tormiga ära ei lendaks, siis ei ole põhjuslikkuse ahel siin loodusliku faktori tõttu katkenud (B kahju vajalikuks põhjuseks on lisaks tormile veel A tegevusetus). 43. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kolmanda isiku tegu ning kuidas lahendada kahju tekkimiseks nn "soodusolukorra" loomise juhtumid? Kolmanda isiku tegu katkestab põhjuslikkuse seose ahela üksnes juhul, kui esialgse teo mõju (oht) välistub
annaabi.ee 
