Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
ehk Pithecanthropus on kahtlemata inimese liik, mille vanimad leiud Ida-Aafikast
ja Jaavalt on vanusega 1,5...1,7 mln. aastat. Perekonna Homo edasise evolutsiooni
käsitluses kaotab stadiaalsuse kontseptsioon üha enam populaarsust, vähemalt
bioloogilise taksonoomia mõttes (staadiumi mõistet kasutatakse nüüd peamiselt
kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis). Üha enam käsitatakse inimese fülogeneesi
hargneva puuna, rohkete kõrvalharudega. Ülem-pleistotseenini (100...120 tuh.
aastat tagasi) välja elasid H. erectuse mõned vormid. Selle liigi erinevad
geograafilised rassid (alamliigid ?), mis asustasid Aafrikat, Aasiat ja Euroopat,
ilmutasid erinevat hominisatsioonitaset. Neid vorme käsitavad mõned autorid ikka
veel Pithecanthropuse eri liikidena (nt. V. P. Alekseev, 1980). Kesk-pleistotseenis
(300...400 tuh. aastat tagasi) ilmusid Ida- ja Põhja-Aafrikasse nüüdisinimese liigi
varaseimad vormid ("arhailine" H. sapiens e. H. s. praesapiens)