Tartu murre, Otepää murrak
1. sõnaalgulise afrikaadi ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku
ühendi püsimine (tsiga ´siga´, tsilkma ´tilkuma´ tsedze ´isaõde´ sirguke
´linnuke´).
2. s- põhja-eesti t asemel sõnades (saivas ´teivas´ sib ´tiib´).
3. sõnaalguliste konsonantühendite kl-, kr-, pl-, pr- ja tr- püsi nii laensõnades kui
ka kirjeldavate ja helimatkingulistes sõnades (kribimä ´kriimustama´ plum
´ploom´ pleijats ´pliiats´).
4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli`
vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas.
5. ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld
`maalt` tlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule.
6. pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda
(le `huuled` mönü `müünud`)
7
annaabi.ee 
