Ekke Moor analüüs
Seda ka siin lahes kui soomlane komenteeris, et
siinsed maad on inimtühjad ja kaugused mõõtmatud. Järgmine
hommik kui mehed kalae lähevad lausub Ekke kott seljas, et läheb
värsket vett tooma. Tegelikuses aga jookseb ta minema mägede
vahele. Tas on kohe liikumis rõõmu kuid varsti lööb sisse depresioon
tingitud üksikusest ja mornist realiseerimisest jõudes ühe mäe tippu,
et veidike eemal on veel suurem mägi, siinsed alad näevad üldse
kohutavalt elutud ja puud mis pleekind valgeks kujutavad ette nagu
puude surnuaeda. Kui Ekke jõuab maanteeni elavneb ta taas korraks
ja näeb manteed kui elu ja tsivilisatsiooni veresooni kuid siis jälle
nördib kui mõtleb oma kogemustele, mitte kunagi ei ole olnud tema
jaoks tee lõppus önne alati on ta pidanud pettuma. Vahepeal
otsustab Ekke ja roomata kuna tunneb ennast nii mannetuna kuid
isegi kui ta näitab totaalset maailma ülemvõimu tema üle siis siiski
jumala tuuled rebivad, sasivad ja hammustavad teda. Ekke otsutab
annaabi.ee 
