[2] Enne turule jõudmist peab karusnahk läbima mitmeid protseduure, nagu näiteks kraapimine, pesemine, parkimine, kuivatamine, naha tekstuuri ja välimuse muutmine (pügamine, värvimine), mis kasutavad omakorda palju energiat nagu elekter ja küte, lisaks tuleb teatud etappide jaoks luua süsteemid ka kindla ruumitemperatuuri ja õhuniiskuse taseme hoidmiseks. [6] Karusnaha töötlemisel kasutatakse kemikaale nagu formaldehüüde, kroomi, erinevaid happeid, vesinikperoksiide, kromaate, pleegiteid, õlisid, sulfiide, kivisöetõrva derivaate, värvaineid ja viimistlusvahendeid. Mitmed neist ärritavad inimese nahka, mistõttu on nahaparkimistöökodade töötajad palju vastuvõtlikumad vähile. Formaldehüüd on tugev allergeen, mis võib põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi. Seda kasutatakse laipade palsameerimiseks. Kivisöe tõrva derivaadid on ühed mürgisemad vähkitekitavad ained [6]. Enamus USAs toodetud nahast on kroomiga pargitud ja Keskkonnakaitse
kobestada, et takistada alumiste kihtide kuivamist ? Pesemisvahendid ehk pesemisained on ainesegud, mille vesilahustega kõrvaldatakse esemetelt, materjalidelt ja elusolendeilt mustust. Eristatakse seepe ja sünteetilisipesemisaineid. Pesemisainete koostisosad on pindaktiivsed ained. Need vähendavad pindpinevust ( seepides on nendeks näiteks rasvhappesoolad, sünteetilistes pesemisainetes näiteks sulfonoolid) Sünteetilised pesemisained sisaldavadka pleegiteid ja pindaktiivsete ainete toimet suurendavaid aineid. Sünteetiliste pesemisainetega saab hästi pesta ka karedas vees. Bioaktiivsed pesemisained sisaldavad aineid( ensüüme ) ,mis lagundavad valguplekke. Pesemisaineid toodetakse pulbritena, pastadena ja vedelikena. Vedelaid soodavabu pesemisaineid ,mida kasutatakse peamiselt pea pesemiseks nimetatakse sampoonideks. Loodushoidlikud on pesupulbrid, mis on fosfaadivabad, sisaldavad looduses
annaabi.ee 
