Keemia ajalugu
eraldus gaas. Kogus seda ning avastas, et see soodustas ainete põlemist. Nimetas selle
tuliõhuks (hapnik). Ta tegi seda varem kui Pristley!
1772. a (samal aastal, kui Rutherford!) leidis, et õhus on veel üks gaas
lämmatav gaas (milles ei põle miski, loomad surevad).
1774. a sai ta esimesena gaasi, mis on väga aktiivne. Vees lahustudes annab
happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti
hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet.
Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W
avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks
teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga.
Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape,
piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape,
arseenhape.