Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Roomas
aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli
patriitside kliendid.
Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku
vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal
valitavat konsulit. Vabariigi alguses võitlesid plebeid ja patriitsid oma
poliitiliste õiguste ja maa pärast (setsessioon). Hortensiuse seaduse
järgi (287 e. Kr) said plebeid poliitilise võrdsuse patriitsidega. Vanade
patriitside ja jõukate plebeiperekondade kooslusest tekkis uus
aristokraatia ehk nobilideet.
Rooma pidas lakkamatult sõdu oma naabritega, mille tulemusena rajati
Vahemeremaid hõlmav Rooma maailmariik (Imperium Romanum).
Varase keisririigi ehk printsipaadi ajajärgu (30 või 27 e.Kr.-284 p.Kr)
valitsusvorm ei olnud veel autokraatlik. Keiser valitses strateegiliselt
tähtsaid provintse ja rahandust (fiskus). Vormiliselt oli kõrgeim võim
senatil
Alates I sajandi lõpust kaotas Itaalia oma juhtiva koha impeeriumis.