Keskkonnaprobleemid
vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt
suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba
enam kui 50 000 hektaril [2]. Seega on otseste investeeringutena
metsa tagasi viimata 500 miljonit krooni, arvestamata iga-aastast
tulutootluse puudujääki.
Erametsandust tuleb ja saab ohjeldada. Lugedes möödunud sajandi
esimese poole metsandustegelaste kirjutisi, kaob ajaline piir: tundub,
et kõik see, mis toimub praegu, on kunagi juba juhtunud. Metsade
plebeilikult arutu laastamine on saanud ühiskondlike muutuste
paratamatuks ühisosaks. Metsade kurva käekäigu peamisi põhjusi
nähakse aina sagedamini maaeraomandi tekkes ning põhiseadusest
tulenevas ühiskonna võimetuses eraomandi kasutust reguleerida.
Joonis 14 laseb võrrelda raie intensiivsust riigi- ja erametsades.
Kolmveerand sajandit tagasi (1927) metsateadlaste päeval sõna
võttes ütles üks Eesti rahvusliku metsanduse rajajaid Oskar Daniel
annaabi.ee 
