Virginia Woolfi loomelugu
romaan 16. sajandi inglise mehest, kes
seikleb mitmetel maadel, elab mitu
sajandit, jääb nõiaunne ja muutub
tegevuse käigus naiseks, lõpetades
1928. aastal.
1929 essee „Oma tuba“. Eristas naisi
kui kujutuse objekte naistest kui
kujutuse autoritest. Väitis, et suur
teadvus on androgüünne („androgüün“
– kreeka keeles „meesnaine“), see
tähendab, mõlemasooline.
1931 romaan „Lained“. Woolfi kõige
eksperimentaalsem romaan. Ta ise ei
nimetanudki seda romaaniks, vaid
„playpoem“, näidendluuletuseks.
1938 essee „Kolm ginit“ käsitleb
fašismi, igasuguse diktatuuri ja
patriarhaalsuse seoseid.
1941 viimane romaan „Vaatuste vahel“.
1941. aasta 28. märtsil uputas Virginia
Woolf end vaimsete häirete ja 2.
maailmasõja hirmude tõttu Oise’i jõkke.