Türi linn
.. See on see pankrotis Türi linn...ju jalutamine toob lõpuks
tühja majja.»
Tollal oli türilaste elulaad suuresti mõjutatud raudtee ja paberivabriku viledest, need olid ka
peamised tööandjad. Loo kirjutaja on olnud jalutaja, tundnud hirmu, kui vedurivile teatas
tulekahjust, kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi.
Sõjasuvi. Jaama taastamine
1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja
kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis
hädaohu korral varjuda.
Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle
lähiümbrust. Väiksemaid kokkupõrkeid esines Abjas, Viluveres, Kolus, Mõisakülas ja mujal.
Ka Türi jaamas lasti pööranguid õhku. Rong tegutses kuni venelaste lahkumiseni.
1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild, 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid