Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste
liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning
riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud
levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma
sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka
platvormsete tasandikujärvede kujunemist
Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete
kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest
tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete
järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv.
Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis
annaabi.ee 
