Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul.
Tänapäevased kõikuvliikumised on kõige ilmekamalt fikseeritavad maismaa ja mere piiril, kus nad põhjustavad rannajoone ümberpaigutusi. Maismaa kerkimisel taandub rannajoon mere suunas, mistõttu maismaa pindala suurenb. Sellisel juhul kõneldakse mere regressioonist 10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika
annaabi.ee 
