Tseesium
katsetustestega ja Tsernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes
radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas.
Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks
tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit.
1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas
seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri
valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7
%, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu
mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall.
1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles
jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja
annaabi.ee 
