juures nn nõlvatuuli, mis on nagu briisidki ööpäevase perioodiga. Tekivad neil nõlvadel, mis päeval tugevalt soojenevad, öösel aga jahtuvad. Mäe- ja orutuuled kannavad niiskust alla orgu. Föön: Fööniga kaasnevad peale õhutemperatuuri ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised. Tekkimine seotud õhurõhu jaotuse iseärasustega. Boora: Nimetatakse külmi, väga tugevaid puhangulisi tuuli, mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt platoodelt või mägedelt alla tasandikele või merele. Tekib siis kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond, tasandiku piirkonnas aga madalrõhkkond. Tolmutorm: Nähtus, kus tugev tuuk tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu, et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb. Esineb kõrbete ja steppides. Tuisud: Nimetatakse lume edasikandumist tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava lume korral. On olemas pinnatuisk, madaltuisk, lumetuisk, lumetorm.
läbimõõt 0,51mm,tugevate vihmade keskpaigaks. põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral puhangulisi tuuli, mis puhuvad talvel korral ka suurem.Hoogvihma piiskade Lume sulamine. vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna suhteliselt madalatelt platoodelt või läbimõõt 17mm.See on tingitud õhu sulam.põhjused: soojad õhuvoolad, lähedal väiksem kui täisnurk,vabas mägedelt alla tasandikele või merele. Tekib tõusmise kiirusest päikesekiirgus, vihmad, soojad mäetuuled e atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui siis kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond, konvektsioonipilvedes,mis on nende föönid
annaabi.ee 
