Kui meelevaldselt spekulatiivne Platoni antud käsitus ka ei oleks, on siin väljendatud üks oluline põhimõte. Nimelt arusaam, et looduse põhistruktuurid on matemaatiliselt kirjeldatavad ja looduslikud protsessid alluvad kindlatele, kvantitatiivselt väljendatavatele seaduspärasustele. Platoni kaasaja loodusnähtuste-käsitus oli sellisest ettekujutusest veel väga kaugel. Kaasaegse loodusteaduse loojad 17. sajandil lähtusid aga just – võiks ütelda platonlikust – eeldusest, et “looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles”. Eelöeldut silmas pidades saab ka mõnevõrra täpsemalt määratleda, millisest “materjalist” luuakse kosmose keha. Selleks “materjaliks” peab olema ruum, chora (52a). Kui konstrueeritakse geomeetrilisi figuure, siis vormitakse ju ruumi. Puhtale ruumile saab anda ükskõik millise kuju. Ruum ise ei oma aga mingit vormi. Veelgi enam, selleks, et võimaldada endas ükskõik millise vormi tekkimist, ei tohigi ruum
annaabi.ee 
