Marcus Aureliuse referaat
Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata,
kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast
valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud
Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia
sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena
filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes
teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses
Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval
kaks õppetooli.
Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja
enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi
mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes