Sümbolism
!886
ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro sümbolistide manifest, milles rõhutati soov luua nn puhast
luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest
seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest.
Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i.
Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma
olemasolu, kusjuures reaalne maailm tundus neile nagu Platonilegi igaveste ideede ajutise
kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on
kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel
ei ole võimalik seda nn ,,teist maailma" tunnetada, vaid poeesia vahenditega on võimalik
tabada ideaalset ilu, nähtava maailma taga asuvat nähtamatut hinge- või vaimumaailma.
Kõrgeimaks kogemuseks pidasid nad sisemist kohemust, mis põhineb intuitsioonil, müstilisel
annaabi.ee 
