Dinosaurused
tagajalad ja pikk kael, sai sel moel toitu okaspuude ja sõnajalgade kõrgematelt okstelt. Tal
olid iseloomulikud väikeste sõrmedega käed ja suur küünisega pöial. Kätel oli tõhus
haardevõime ja küünist kasutas ta ilmselt juurte rebimiseks või okste murdmiseks. Püsti
tõustes oli Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate
vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837. aastal H.
von Meyer. Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10
pealuud. Plateosaurus on kõige tavalisem ja tuntud Euroopa Triiase ajastu selgroogne fossiil
hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3]
STEGOSAURUS
Stegosaurus (tähendades "katusesisalik") on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid
tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad
annaabi.ee 
