Mina, kui osake ühiskonnast
elamisviis ning pole kahtlustki, et see meid omamoodi kujundab. Lihtsaim näide on
ühiskonnast, mis eeldab pere soetamist ning uue põlvkonna kasvatamist,
ühiskonnast mis eelkõige vajab meid, kui osakest toimivast struktuurist, töötegijast,
paneb paika väärtused ja moraali. Me kõik oleme omanäolised, kuid mõjutatud
ühiskonnast. Ja nii puudub ka ühiskonna eiramisvõimalus. Ka kodutu, kes ei soovi
kaasa minna ühiskonnaga, on tegelikkuses selle sotsiaalse olemise osake, kogudes
plasttaarat, liikudes meie keskel ning tarbides, nagu me kõik seda teeme, ehkki
väiksemal määral.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja
institutsioonide kogum. Igal ühel meist on ühiskonnas oma roll ning me kõik saame
aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, mõni meist vähem, mõni rohkem, kuid oluline
on, et me kõik seda endale teadvustaks, sest ühiskond on meienäoline ning igaüks
meist on selle osake.