Elastsuseks nimetatakse deformeeritud tahkete kehade omadust taastada oma esialgne kuju ja suurus pärast välisjõudude mõju lakkamist. Keha taastab algse kuju. 42. Kuidas tekib elastsusjõud? Et elastselt deformeeritud keha püüab taastada oma kuju ja ruumala, siis mõjub ta teda deformeerivatele kehadele teatud jõuga, mida nimetatakse elastsusjõuks. Muudame osakestevahelist kaugust. Vedrude korral on väändumine. 43. Mida nimetatakse plastsuseks? Kehade omadust säilitada deformatsioon pärast väliskoormuste kõrvaldamist nimetatakse plastsuseks. keha esialgne kuju ei taastu. 44. Mida nimetatakse hapruseks? On materjale, mis suhteliselt väikese koormuse puhul deformeeruvad elastselt, kuid koormuse suurendamisel purunevad, enne kui neis jõuab tekkida jääkdeformatsioon. Sellist materjali nimetatakse hapraks (näit. klaas, tellis). 45. Kuidas määratakse kristallide kõvadust?
) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse eemaldamist deformatsioone, nimetatakse plastseteks. Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks. Materjale, mis purunevad märgatavate plastsete deformatsioonide ilmnemiseta nimetatakse habrasteks Tugevus: detaili vastupanuvõime purunemata vastu panna koormustele(voolavuspiir) Jäikus: detaili vastupanuvõime deformeerumata vastu panna koormustele(elastsete deform piirkond) Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) Materjali piirseisund - materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine
tõttu aatomite vahelised tõmbejõud ei katke. Koormuse eemaldamisel võtavad aatomid esialgse asendi ja toote esialgsed mõõtmed ning kuju taastub. Plastne deformatsioon tekib, kui jõu suurenedes pinged ületavad proportsionaalsuspiiri Spr (lõik AB joon. 1.5), mil materjalis aatomid paigutuvad ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud väheneva ja ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. Protsessi nimetatakse kalestumiseks, mille tulemusel. väheneb : 1) metalli tihedus, 2) vastupanu korrosioonile, 3) suureneb elektritakistus ja
nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4] Tõmbekatse malmiga Esialgne läbimõõt d0 = 20.3 mm Lõplik läbimõõt du = 20.29 mm Esialgne pikkus l0 = 117.26 mm Lõplik pikkus lu = 119.28 mm d 2 20.3 2 Esialgne ristlõike pindala A 0= = =323.655 mm 2 4 4
annaabi.ee 
