Kilpkonnad
Osade liikide pojad püsivad pärast
koorumist pesas, oodates tavaliselt talve lõppu. Nende on pehmenahaliste
kilpkonnade luurüüd katab pehme nahk ning neil pole sarvkilbiseid. Nende luurüü
sisaldab suuri õhutühikuid, mis muudavad looma kergeks ning teevad vees hõljumise
lihtsaks. Lame kehakuju lubab neil end vaenlaste eest jõgede, järvede ja tiikide
põhjamutta peita. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb kumerast seljakilbist ehk
karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis
on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri.
Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab
iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust.
Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad,
mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja
kaalub kuni 600 kg.
annaabi.ee 
