teisalt aga uurida, milliseid sarnaste omadustega materjale kasutati enne plastmasside leiutamist. Põhjalikumalt on käsitletud tuntumate plastide avastuslugusid. Lühidalt käsitlen ka plastitööstuse ajalugu Eestis. Ühtlasi annab referaat esimeses osas ülevaate mõiste ,,plastmass" tähendusest. 3 Mis on plastid (plastmassid)? Plastideks ehk plastmassideks nimetatakse orgaanilises keemias polümeerseid materjale, mida saab kuumutamise, rõhu ja vaakumi abil vormida.[1] Tüüpiliselt on plastmassideks kõrge molekulaarmassiga tehislikud või pooltehislikud tahked ained. Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud" [2]. Kuigi plastide omadusi on erinevate lisandite ja keemiliste reaktsioonidega võimalik
dielektriliste omadustega, taludes temperatuuri kuni niline dielektrik. Looduses leidub vilku kristallidena, 200 °C. Kasutatakse peamiselt sideainena fenool- mida saab lõhestada üksteisega paralleelseteks plastide (PF) valmistamisel. Plastid sisaldavad plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse pea- täiteaineid, armeerivaid materjale. Fenoolplastidest miselt kahte liiki vilku; muskoviiti ja flogopiiti. tuntumateks plastmassideks on getinaks, kus täite- Muskoviit on roosaka varjundiga läbipaistev vilk, aineks on paber ning tekstoliit ja klaastekstoliit, kus mille põhilised leiukohad asuvad Indias ja USAs. täiteaineks on vastavalt riie ja klaasriie. Need on Flogopiit on merevaikkollase varjundiga tume vilk, halvasti põlevad konstruktsiooni- ja isoleer- mille põhilised leiukohad on Madagaskaril ja materjalid
annaabi.ee 
