Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
oli ka väiksem mõju kasutatud alusmaterjalile (õlivärvi pole võimalik kanda näiteks
väga poorsele paberile). Kiiresti võeti kasutusele ka pastad, et muuta värvi vajadusel
paksemaks (lausa ruumiliseks). Akrüülvärvidelt liikusid paljud kunstnikud edasi ka
16
plastiku kasutamisele skulptuuris ja installatsioonides. 21. Sajandil on kunsti ilma
plastikuteta väga keeruline ette kujutada [30].
17
Plastiku ajatelg looduslikest ,,plastmassidest" sünteetilisteni
1839 Polüstüreeni (PS) avastas Saksa apteeker Eduard Simon, koostise tegi
kindlaks Hermann Staudinger, kes sai 1953-ndal makromolekulide uurimise eest
ka Nobeli preemia [21].
1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit),
rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi