Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides. · Töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peeaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. · On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes
(tühjaks saanud pastakasüdamikud, nõudepesukäsnad jne). Neid on odav toota ja need on majapidamises laialt levinud, kuid enamasti toodetakse neid nafta baasil ja looduses nad eriti (kiiresti) ei lagune, sest bakterid ja seened ei suuda pikkade polümeeriahelate küljest „tükke ära hammustada“, eriti juhul kui polümeeri on veel „vürtsitatud“ plastifikaatorite või värvainetega. Et plastik vees ei lagune, siis on plastikul oma puhtal kujul väga madal mürgisus. Trikk on aga selles, et puhast plastikut me väga ei näe, kasutusel on plastik, kuhu on lisatud hulk kõiksugu põnevaid lisaaineid ja just need on mürgised.[2] Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja mereloomad ajavad selle segamini
ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. Klaaskiud on ka väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. Klaaskiuga tugevdatud plastik (FRP) ei roosteta ja on väga vastupidav korrosioonile. Roostevabad omadused annavad klaaskiule palju pikema eluea kui on metallil, puidul ja mittetugevdatud plastikul, kui seda kasutatakse tugevalt korrodeerivas keskkonnas. Olles avatud ekstreemsetele tempertuuridele, soolale või niiskele õhule, päikesele (ultravioletkiirgus), või happelistele kemikaalidele, kestavad klaaskiud ja tema liitmaterjalid kauem ja toimivad paremine kui paljud saadaolevad alternatiivid
ümbertöötlusettevõttest, töötleb ümber rohkem kui 55 000 tonni tekstiile aastas. Umbes 30% sellest muudetakse puhastuslappideks, 25-30% töödeldakse ümber, soojustuseks või paberkiuks. [4] Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemiseks teistesse riikidesse: näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke. [2] Tekstiili ümbertöötlus on raskendatud; see on palju raskem kui alumiiniumpurkidel, klaasil või plastikul. Üheks põhjuseks on sünteetiliste materjalide, mida on väga raske taaskasutada, laialdane kasutus. Teiseks põhjuseks on riietes kasutatav erinevate sünteetiliste ja looduslike materjalide segu. Samuti on see väga energianõudlik protsess. [27] Samuti on suhteliselt kallis puuvillase riide taaskasutamine. Kõige ,,lihtsam" materjal taaskasutuse seisukohast on villane, kuid seda ei kasuta kiirmoe brändid oma toodetes väga palju. [2] 7. Lahendused 7.1
annaabi.ee 
