Siis on abilistel lihtsam suuremad massid eemaldada, kunstnikule jääb peenem raiumine ja viimistlemine. Sageli ongi skulptuuriks peetud just raidkunsti, ladinakeelne "sculptura" seda tähendabki. Voolimis- ehk modelleerimiskunst. Levinud on ka kreeka keelest tuletatud sõna "plastika". Sel juhul valmistatakse kuju mingist pehmest materjalist (savi, vaha, plastiliin) materjali juurdelisamise ja voolimise teel. Savi ongi kõige sagedasem skulptori abivahend näiteks kavandite loomisel. Plastikamaterjalid on siiski ebapüsivad ja teosed kantakse tavaliselt mingisse stabiilsemasse materjali. Savi saab püsivaks muuta kuumutamise (nn. põletamine). Levinum on siiski nn. valamine. Sel juhul valmistatakse kavandi järgi valuvorm ja täidetakse see näiteks kipsi või pronksiga. Vormi täpselt täitev tina ja vase sulam pronks ongi üks skulptuuri "õilsaid" materjale. Ühendamiskunst. 20. sajandil on levinud ka skulptuuriga seostuv kunst mis ei valmista kujusid, vaid