Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
Sõjad olid kulukad need raiskasid
aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning
kestis seitse aastat. Esialgu paistis, et võidutsevad Austria ja Prantsusmaa. Britid liitusid riigisekretär William
Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni
(Austria vastu) ja Zorndorfi (Venemaa vastu) lahingus, brittide edu Plassey lahingus prantslaste vastu Indias
ning võidud Kanadas Québecis taastasid jõudude tasakaalu.
SÕJA LÕPP - 1759. aastal alistas Briti-Preisi vägi prantslased Saksamaal Mindeni lahingus, Briti vägi lõi
Prantsuse laevastikku Quiberoni lahel. 1760. aastal vallutasid britid Kanadas Montréali. 1761. aastal sunniti
William Pitti tagasi astuma, sest tema poliitika oli teiste poliitikute seas ebapopulaarne. Venemaa keisrinna
Jalizaveta suri 1792
annaabi.ee 
