Seened
Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise
teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka
dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või
hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja
kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna.
Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale
mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti
lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud
tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk
kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud
eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha.
Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib
annaabi.ee 
