Ei tasu juua jääga jahutatud kokteile jne. Ka põrsastel ja vasikatel esineb kolibakterioos ja ka seal on oluline virulentsusfaktor piilid. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud (tsüstiidid ja püelonefriidid). Uropatogeensetel E. coli tüvedel peavad olema spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Nad toodavad ka hemolüsiine ja endotoksiine, mis kahjustavad epiteelirakke.Oluline on ka see, et fekaalidega loodusse sattunud E. coli võib kanda plasmiidseid resistentsusfaktoreid ABdele, mis võivad edasi kanduda teistele bakteritele. *Shigella avastas Jaapani bakterioloog Shiga 1890. a. ja tema auks sai ta ka nime. Shigella ei kasva nii lihtsatel söötmetel, nagu Escherichia. Ta vajab näiteks juurde nikotiinhapet, paljud tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S
Viia need DNA tükid kloneerimis vektorisse luues rekombinantse DNA molekuli. Kloneerimise vektor kunstlik DNA molekul, mis on võimeline mingis organismis paljunema (tavaliselt vektor plasmiid, organism aga mikroob). Viia rekombinantne DNA vektoriga organismi kus ta antakse edasi paljunemise käigus järglaspõlvkonnale. Plasmiidid: Plasmiid on bakteritele iseloomulik ekstrakromosomaalne rõngasjas, kahe- ahelaline DNA molekul, mis on võimeline ise autonoomselt rakus replitseeruma. Plasmiidseid vektoreid kasutatakse siis kloneerimiseks, sest sinna on võimalik kergesti sisse viia võõras DNA, ja plasmiid paljuneb autonoomselt. Plasmiidil peavad aga olema teatud omadused: Esmalt ori sait, mis on vajalik replikatsiooniks. Plasmiid peab kandma mingit spetsiifilist tunnust, et eristada plasmiidiga mikroobe nendest, millel plasmiide ei ole (tavaliselt mingi antibiootikumi suhtes resistentsuse geen, nii et saame antibiootikumiga söötmel kasvatada vaid plasmiidiga mikroobe). Unikaalne
annaabi.ee 
