ning punased spektrijooned. 4 Virmalised 5 Kuidas tekkivad virmalised? Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauem aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgemaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi
oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Nii toimib osoon Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. PÄIKESE MÕJU MAALE Kosmoseilm on füüsikaliste protsesside kogum, mis saab alguse Päikesest ja mõjutab lõppkokkuvõttes inimtegevust nii Maal kui kosmoseruumis. Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust (valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päikesetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n. ö. näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. PÄIKESE MÕJU MAALE Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauam aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgeimaid
annaabi.ee 
