Hans ja Grete
äärde. Öö oli külm, ja nad olid näljased. Infonäljased. Nende igapäeva elust oli suure osa
hõlmanud Internet. ''Oleks ma vaid saaks korraks netis käia!'' õhkas Gabriella-Gloria-Grete.
Ja nagu võluväel märkasid nad sel hetkel majakest. Maja oli suur ja uhke, katusel ilutses
satelliidi pann ja aknast paistis arvuti. Lapsed läksid majja uudistama, esikus olid kallid Prada
kingad ja nagis rippus hindamatu Dolce&Gabbana mantel, rääkimata elutoas paistvast
Samsungi 4. seeria 42'' plasmatelerist. Lapsed olid väga rõõmsad, Harry-Herden-Hans asus
kohe televiisorit vaatama ja Gabriella-Gloria-Grete ukheldas peegli ees veripunaste Prada
kingadega.
Kuid järsku läks uks lahti ja sisse astus vana mees. Lapsed ehmusid ja jätsid hoobilt enda
tegevused pooleli. Mees tundus esmapilgul hirmuäratav ja lapsed olid ääretult mures. Kuid
üllataval kombel oli härra hoopis väga sõbralik. Ta nägi köögis palju vaeva: pakkus lastele