seotud. Sellepärast kasutatakse kulumiskindluse tõstmiseks selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindamist, termokeemilist töötlemist ja pindkarastamist. Läbilegeerimine on vähem tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased
Detailid kastetakse kuuma paaki mis tavaliselt sisaldab polümeere segatud õlidega, plastifikaatorit, ja muid materjale. Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). Pinnete paksus kuni 3,5 mm. Leekpihustatud pinnete kõvadus on tunduvalt suurem kui pealepihustatud pinnetel. Ka plasmapihustus annab väga kõvasid ja kulumiskindlaid katteid. Pihustuspinded saadakse järgmiste moodustega: kaarpihustamine, kõrgsageduskeevitus, leekpihustamine, plasmapihustamine, detonatsioonpihustamine. Pihustuspindamisel kasutatavad materjalid: metallid, intermetalliidid, mittemetallid, kõvamaterjalid, kermised, kõvad sulamid, karbiid- ja nitriid-keraamika: WC, TiN jt; sulamid. 22. Keevituse ohutusnõuded. Keevitustöödel tuleb kanda vastavaid tööriideid, kindaid ja spetsiaalset kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust
annaabi.ee 
